Wednesday, March 19, 2008

Dissidentluse biennaal '77. Näituse arhiiv III


Ida-Euroopa kultuurist said „Dissidentluse biennaalil” osalejad päris põhjaliku ülevaate. Kõige mahukam oli ilmselt biennaali filmiprogramm – kokku näidati üle viiekümne filmi, neist ligi pooled Tšehhoslovakkia päritolu ja veerand Nõukogude Liidu toodang, tegemist rohkem või vähem alternatiivsete kunstiliste filmidega, millest mitmed kodumaal keelatud. Populaarne oli ka biennaali muusikaline programm, mis koosnes protestilaulikute kontsertidest ning avangardmuusika esitustest. Samizdat’i-fenomeni lahkas põhjalik ja informatiivne näitus Correri muuseumis, mis lisaks paberkandjatele andis ülevaate ka ajalooliste sündmuste amatöör-ülesvõtetest.

Näitus „Uus kunst Nõukogude liidust. Mitteametlik vaatenurk” pakkus väidetavalt mahukaima ülevaate põrandaalusest nõukogude kunstist, mis seni Läänes korraldatud. Algselt oli kuraatoritel kavas koostada näitus kogu Ida-Euroopa avangardkunstist, kuid seoses idabloki boikotiga tuli piirduda juba Lääne kogudes leiduva kunsti ning dokumentatsioonidega ning seega keskenduti nõukogude, peamiselt Moskva, põrandaalusele kunstile. Kuraatorid Enrico Crispolti ja Gabriella Moncada vältisid programmiliselt näituse pealkirjas mõistet „dissidentlus”, rõhutades sellega, et tegemist on avangardkunstiga, mis elab omas maailmas ja oma reeglite järgi ning mille valikul ei ole poliitilised argumendid olulised.

Kuraator Crispolti sõnul on raske anda sisu mõistele „kultuuriline dissidentlus”, kuid veel raskem on teha seda kujutava kunsti kontekstis, mis on oma väljaütlemistes kahtlemata palju vähem poliitiline, kui näiteks kirjandus seda võib olla. Tema arvates on märksa huvitavam käsitleda tervikut – avangardkunsti maailma tema paljususes, sisepingete ja dialektikate rohkuses, reaalsetes vastasseisudes sealpool bürokraatlikke ja poliitilisi piire ning raame –, kui näha selles keelatud, opositsioonilist, emigreerunud kunsti.

Näituse eesmärk oli seega välja tuua just võimalikult erinevaid kunstnikupositsioone, mis mitteametlikus nõukogude kunstis eksisteerisid, rõhutada nende erinevusi Lääne avangardide otsingutest ning samas leida ka viimaste mõjutusi. Eesti kunstnikest esitati näitusel Ülo Soosteri maale.

Näituse avamisega kaasnes konverents „Ida-Euroopa avangardid ja neo-avangardid”, kus sõna võtsid teiste seas ka emigreerunud kunstikoguja Aleksander Gleser, kriitik Igor Golomstock, kunstnikud Ernst Neizvestnõi, Lev Nussberg ja Aleksandr Melamid.

No comments: